on kihiline komposiitmaterjal, mida valmistatakse õhukeste puitlehtede ehk spoonide kokkuliimimisel (vineeri paksus on 4–55 mm, eritooted, mis on saadud mitme valmisplaadi kokkuliimimisel, kuni 92 mm). Vineeri täpset paksust ei ole võimalik määrata, sest see sõltub kasutatavatest seadmetest ning toote kasutuskohast.

Spoonid asetatakse vineertahvlisse üksteise suhtes kiudude suunaga risti (spoonikihi paksus on 1,4–3,2 mm). Standardkonstruktsioonides on spoonikihtide arv paaritu (kindla paksuse saavutamiseks võib keskel olla lisa spoonikiht). Selline asetus võimaldab tagada vineertahvli tugevuse igas suunas. On võimalikud ka teistsugused konstruktsioonid, näiteks mitu järjestikust spooni asetatud puidusüüga ühes suunas (enamasti kohe pärast pinnaspoone või keskel). See tagab vineeri suurema tugevuse laiuse või pikkuse suunal.

Vineeri valmistamiseks kasutatakse kase– ja okaspuitu. Okaspuuvineeris kasutatakse kuuse– ja männipuitu, segavineeris peale kase- ja okaspuule ka haavaspooni. Võimalikud on erinevad kombinatsioonid, näiteks vineer, mille pinnaspoon on kask ja vahespoon okaspuu või vastupidi. Kasevineer on kõige tugevam.

Spoonid asetatakse vineertahvlisse üksteise suhtes kiudude suunaga risti, nii et kihtide arv tahvlis oleks paaritu. See on vajalik vineertahvli kaardumise tõkestamiseks, kuna väliste spoonide kiud on ühesuunalised.
Vineerile on omased kõrged tugevusnäitajad, väike mass, madal soojus- ja helijuhtivus ning kasutatavus keemiliselt agressiivses keskkonnas. Niiskuskindla vineeri saamiseks kasutatakse veekindlaid liime.